C-vitamiini on vaja:
-
- naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks,
- haavade normaalseks paranemiseks,
- organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
- vähendamaks nitrosoamiinide teket,
- organismi tulnud foolhappe muutmiseks folaatideks,
- aju normaalseks funktsioneerimiseks,
- steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks,
- mitteheemse (s.o taimsetest allikatest pärit) raua imendumise suurendamiseks.
C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel.
Sellepärast on oluline teada:
- ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees,
- kasutage ära köögiviljade keeduvedelik,
- hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.
Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus (30 mg/päevas rohkem). Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad (10mg/päevas rohkem). Vitamiini puuduse seisund võib ilmneda vähenenud oksüdeerumisvastaste võimekuse, kurnatuse ja ärrituvusena. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Skorbuudinähud tekivad, kui vereplasma tase on alla 11 nmol/L või organismi koguvarud alla 300 mg. Skorbuut on äärmiselt haruldane seisund. Biosaadavus on annuste puhul 100 mg või vähem vähemalt 80%, annuste puhul 200–500 mg 60–70% ja üle 1000 mg annuste puhul alla 50%. Suured kogused võivad põhjustada kõhulahtisust ja muid seedeelundkonna häireid ning vastuvõtlikel indiviididel ka neerukivide kõrgenenud moodustumist.
Parimateks C-vitamiini allikateks on puu- ja köögiviljad, marjad, mahl – kibuvits, astelpaju, paprika, mustad sõstrad, murakad, maasikad, tsitruselised, punased sõstrad, kapsas, brokoli, porrulauk, kaalikas, tikrid, vaarikad, tomat, lillkapsas.
