K-vitamiini leidub looduslikult kahes vormis. Seda sünteesivad taimed ja bakterid. Peamised K-vitamiini allikad on rohelised lehtköögiviljad, taimeõlid ja taimeõlipõhised leivamäärded. Samuti leidub neid maksas, lihas, munakollases ja piimatoodetes.
K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks.
Rasvade vaegimendumine vähendab K-vitamiini imendumist märkimisväärselt ja teiste rasvlahustuvate vitamiinidega võrreldes on organismi üldvaru väike. Kui toiduga saadakse liiga vähe K-vitamiini, siis saavad selle varud maksas otsa. Sellisel juhul oleks vaja K-vitamiini toidulisandina juurde tarbida.
Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora, kuid see ei ole normaalse K-vitamiini taseme säilitamiseks siiski piisav.
Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi.
K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired ning neil võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt ninaverejooks ja veritsevad igemed.
K-vitamiini puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 75µg. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad.
Loodusliku K-vitamiini kõrge tarbimisega seotud toksilisuse kohta ei ole tõendeid.
Võtke päevas 1-2 kapslit.
